Huvitav, kas köik lapsevanemad usuvad päris alguses, et nende lapsed on imetargad ja imeilusad ja lihtsalt imetabased? Et nad on teistest kuidagi enamat ja üle? Et nad on lihtsalt ülierilised? Ma ei tea. Minu jaoks on mu oma lapsed maailma köige köige. Loomulik ju. Milline ema nii ei arvaks?
Aga mingil hetkel tuleb ikkagi tödemus, et piirid on meil köigil ja respektima peab inimest sellisena nagu ta on. Et last tuleb vötta just selle lapsena nagu ta siia ilma on sündinud. Sellel lapsel on oma tugevad, aga kindlasti ka nörgad küljed. Ent vaatamata viimastele on lapsevanema ülesanne last tiivustada ja tagant lükata.
Jah, ainult mitte liiga palju! Tagant lükkama peab sellise hooga, mis sellele lapsele sobib. Sest vastasel juhul tekib törge ja trots.
Me hakkame nüüd Andersiga vaikselt joone peale saama. Sest tema trotsis. Trotsis jäigalt vastu, sest minu antud hoog ei sobinud talle. Ma tahtsin teda kimama sundida. Ma tahtsin, et ta kohe alguses täie iiliga edasi sööstaks. Et ta ettemöeldud mallidesse imeliselt sisse voolduks. Vastu tuli hoopis turris karv ja pahameel.
Nüüd ma saan aru. Vist. Nüüd ma vötsin tuure vähemaks ja annan endale kainelt aru, et meil köigil on oma rütm ja oma viis toimida. Ja seda PEAB respektima.
Mul on vedanud, sest minu ümber on fantastilisi inimesi. Selliseid, kelle elutarkuse viljasalvest mulle aeg-ajalt teri poetub. Ja need terad on kullahinnaga :-)
Jah, ma öpin KOGU AEG. Ma öpin emana iga jumala päev. Möni öhtu ma olen omadega totaalses puntras, sest maa kaob jalge alt ja öige-vale viidapostid on uttu kadunud. Möni öhtu on töepoolest tunne, et ma ei saa emana hakkama. Et minu eeskuju on nende vaatevinklist täiesti väärakas. Jah, möned öhtud on sellised, et vaid padi ja tekialune vöivad sind su oma halvavate mötete küüsist päästa.
Aga vaatmata nendele lohkudele ühisel teel ei vahetaks ma seda seiklust mitte millegi vastu. Sest see tunne, mille toob tormi vaibumine ja önnelik löppakord, see tunne on, no see tunne on...oehhh, see on parim.
Saskia ja Anders avastasid enda jaoks laevade pommitamise. Aga siukse plastvariandi. Peab tödema, et ma eelistan vana head ruudulist paberit.
Saskia ja Anders avastasid enda jaoks laevade pommitamise. Aga siukse plastvariandi. Peab tödema, et ma eelistan vana head ruudulist paberit.


See plastvariant näeb ikka jube välja!
ReplyDeleteRuuduline paber on parem jah.
Polegi ammu mänginud..